Aasta viimasel päeval...

... teen minagi kokkuvõtteid peagi lõppevast aastast.

Millised on olnud peamised õppetunnid?

1. Võta aega enese jaoks. Olen olnud arvamusel, et ma valitsen oma aega päris hästi, kuid aasta lõpus andis mu organism märku, et olen siiski endale liiga teinud ja puhkusele oleks tulnud enam tähelepanu pöörata.

2. Lase oma loovusel lennata. Loovad tegevused igas vormis (tants, laul, käsitöö, pillimäng...) aitavad ka kõigis teistes eluvaldkondades energial voolata. Kui teed midagi, mis tekitab sinus positiivse emotsiooni, siis sedasama emotsiooni kiirgab vastu kogu universum.

3. Märka! Näe inimesi enda ümber. Kõik nad on sinu elus põhjusega. Kõik nad peegeldavad sulle sind ennast. Kui ärritud, vaata enda sisse. Kui sind ümbritsevad rõõmsad ja õnnelikud inimesed, siis leiad need tunded ka enda seest.

Täna on põhjust vaadata ka juba järgmise aasta poole ning mõelda, milliseid oskusi tahan endas arendada ning mida uut oma ellu lubada?

Jaanuaris tahan osaleda ühel koolitusel väljaspool Eestit, mis lubab mul tuua siia uusi tuuli uudse teraapia näol. Olen ammu tundnud, et peaksin tegelema inimeste aitamisega just nõustamise teel. Selle koolituse läbimine annab mulle võimsa tööriista ning ma plaanin seda kindlasti kasutada.

Edasi tegelen kindlasti klaverimängu ja tantsimisega. Need on mulle nii palju andnud, eelkõige järjepidevust ja usku enesesse. Ma suudan kõike, mida valin ette võtta.

Mahu Loomekeskuse Tallinna pesa avab kindlasti uksed aastal 2010. Ideid on nii palju ja tegijaid tuleb järjest juurde, need lihtsalt tuleb tööle rakendada.

Tahan kindlasti ka reisida. Sel aastal ma seda ei teinud, kuid olen avastanud, et reisimine aitab mul end tasakaalus hoida. Minu jaoks on oluline saada aegajalt eemale ja lihtsalt olla ning vaadata asjadele hoopis teise nurga alt.

Kokkuvõtteks - võtan vastu kõik hea, mis mu ellu tahab tulla ning läbin kõik õppetunnid, mis on mulle vajalikud. Olen tänulik kõige eest oma elus ning elan hetkedes, sest just neist koosnebki meie elu.

* Ülal pildil hetk DanceAct Practice Night Christmas 2009-lt - minu jaoks märgilise tähtsusega - üle aastate taas laval (võtab kenasti kokku mu selle aasta saavutused)

Aasta eelviimase päeva mõtted

Meeleolukat aastavahetust!

Aasta viimane kuu on täis sebimist ja kiirustamist - olulised asjad vaja lõpuni viia, kingitusi osta, koosviibimistel osaleda. Kogu selle tralli sees ei jää sageli aega endasse vaatamiseks. Tark on see, kes ilma välise märguandeta aja leiab ja aasta tegemised kokku võtab. Hea ja vähem meeldiva läbi mõtleb ja sellest omad järeldused teeb. Tihtilugu eirame kõiki välised märke kuni keha raputab meid illusioonist üles ning palavikutules kõik ebavajaliku põletab.

Küllap on paljud just aastavahetuse paiku mõnes lühikeses ja puhastavas viirushaiguses, mis justkui vägisi sunnib vanast lahti laskma.

Kui ma nüüd meenutan seda peagi mööduvat aastat, siis õppetunde oli palju. Kui paljud neist ma edukalt läbi tegin, näitab tulevik.

Sel aastal ma õppisin, et kõik mida me teistes valime märgata, on meis endas olemas. Kõige meeldivamad omadused koos kõige vähem meeldivatega. Kui keegi on õel, ükskõikne või hoolimatu, siis on see ilmne märk enda käitumises korrektuure teha. Kui ümbritsevad inimesed on südamlikud ja tähelepanelikud, siis oleme nad ise oma käitumisega enda ellu kutsunud.

Veel õppisin, et mina valin kuidas ma oma energiat kasutan. Ma võin lõputult mõelda ja fantaseerida, kuid ilma reaalsete sammudeta ei saavuta iial tulemusi. Ma võin viriseda ja ennast haletseda, kuid see ei muuda midagi. Kui mul on hea mõte ja ma lisan sellele oma positiivse, edasiviiva energia, siis on ka tulemus käega katsutav ja reaalne.

Kõige tähtsam õppetund on olla tänulik. Olla tänulik elu eest, isegi siis kui vahel on raske. Olla tänulik võimaluse eest luua ja nautida. Olla tänulik sõbra toetuse eest, vanemate armastuse eest, lähedaste hoolitsuse eest. Olla tänulik kõigi nende asjade eest, mis meid ümbritsevad ning kõige kogetu eest, mis meie elu rikastab. Iga päev on meie elus olulise tähtsusega - me ise valime kuidas seda mööda saata, milliste tegevuste, mõtete ja tunnetega täita. Ja mis peamine, me kõik peame hoolt kandma iseenda elu eest. Hoidkem siis hellalt ja armastusega seda eredalt põlevat leeki, et see kustuks alles siis kui küünal on lõpuni ära kasutatud.

Kas oled uueks valmis?

Homme on noorkuu. Diana Cooper kirjutab täna Twitteris, et koostab sel puhul nimekirja kõigest uuest, mida ta on valmis oma ellu kutsuma ning on tänulik, et see kõik on juba teel.

Mõtlesin minagi, et püüan midagi sarnast paberile panna. Tahaks ju küll kõiksugu uut ja head oma ellu, aga kas olen selleks üldse valmis? Kas olen valmis silmitsi seisma muutustega, mis uuega võivad kaasneda? Kas olen valmis lahti laskma vanast ja turvalisest, et teha ruumi uuele ja põnevale?

OSHO on rääkinud, et vanal ja oma aja ära elanud asjal mitte minna lastes hoiame mu justkui laibast kinni. Ei peaks kartma sellest lahti lasta, vaid hirmus peaks olema hoopis laibast kinni hoidmine. Miks on see siis ikkagi nii raske? Tuleb vaid astuda esimene samm, teha sisemine otsus ja siis jääda selle juurde.. elu üllatused on võibolla nurga taga, aga sa ei jõua nendeni iial, kui esimest sammu ei astu.

Julgust teile ja mullegi ning mõelgem uuele, mida me oma ellu kutsuda tahaks. Homme on noorkuu.

Jõulumeeleolu looja

Viimaks on hakanud mu pimedusemasendus järele andma. Möödunud nädalavahetus oli täitsa mõnus.. reede õhtu veetsin sõpradega, laupäeval käisin väljas trallitamas ja eile oli PÄEV MINU ENDA JAOKS. Sellist iseendaga olemise aega mul polegi ammu olnud.
Alustuseks magasin kaua ning seejärel läksin jõulushoppama. Leidsin palju toredaid kingitusi, millest ka saajail kindlasti rõõmu. Õhtul küpsetasin piparkooke.. nii see jõulumeeleolu tasapisi tuli.. ning jõulukalendri tänase akna tagant leidsin kohvikannus istuva Väikese Müü pildi :) See on märk mulle, et kõik negatiivne on seljatatud, plaanid on täidetud ja võib rahulikult jõuluaega nautima hakata.

Valgust selles pimeduses

On aasta kõige pimedam aeg ning ma tunnen seda ennast rõhumas. Tunnen puudust valgusest ja eelkõige päikesest. Eesti inimesena olen ma muidugi harjunud selle pika ja pimeda aastaajaga. Kuid ikkagi on mul aasta-aastalt tunne, et varasemates eludes olen ma olnud kusagil päikeselisemas paigas.
Samas on see pime aeg ideaalne tempo maha võtmiseks ja kodusteks toimetusteks, vaikseteks õhtuteks kaminatule paistel, vestlusteks heade sõpradega.
Aga mida siis ette võtta, et mõjule pääseks selle pimeda aja mõnusam pool? Mida teha, kui valgusekriis kipub vägisi masendust tekitama? Minu puhul toimivad järgmised asjad:
- mõnusad õhtud hea raamatu seltsis (raamatulehekülgedel võib lennata hoopis teise aega ja kohta ning unustada hetkemured)
- õhtused kohvikutunnid (alati ei peagi kohvikusse kaaslasega minema, mulle meeldib ka üksi head kooki nautida ja unistada)
- kino, teater, kontsert (jõulukuul on palju kultuurisündmusi, neid tasub kindlasti nautida)
- reisiideede genereerimine (mulle meeldib näiteks internetis surfata ja teha mõttes plaane kaugete paikade külastamisest)
- tuledesäras õhtuses linnas jalutamine (pean tunnistama, et tegin seda sel nädalal ise üle pika aja, väga mõnus)
- küünlad, kaminatuli, lõke, valgus ehk siis VALGUS ja TULI igas vormis (just sellest ongi praegu ju suurim puudus)
Tegelikult annab pimeduses valgust ka iga väiksem allikas - positiivne mõte või sõna, hea soov, sõbralikkus..
Olgem üksteise vastu head, et oleks rohkem valgust selles pimeduses.

Tee head!

Täna peatas mind tänaval üks naine, kel oli käes sületäis roose. Ta ulatas mulle roosi ja rääkis inglise keeles, et ta on Rumeeniast meditsiini üliõpilane ning ta ei müü neid lilli, vaid ta palub mul annetada heategevuseks, et toetada Rumeenia meditsiini. Ma küll mõtlesin, et hmm.. kas see raha ka kuskile jõuab, kuid hiljem jõudsin järeldusele, et tegelikult polegi see üldse tähtis.
Oluline on teha head! Kas ma annetasin tõesti Rumeenia meditsiini heaks või sellesama naise enda toetuseks või veel kellegi kolmanda või viienda jaoks.. pole ju vahet..
Iga heategu tõstab meie planeedi vibratsiooni. Iga inimese iga heategu aitab muuta maailma paremaks paigaks.
Tee head! Tee ilma küsimata, miks ja kellele.. Tee head, et hea saaks ka sinu juurde tulla.

Jõuluaeg - iseendaga olemine

Täna on esimene advent. See tuletas mulle meelde, et plaanisin sel aastal kingituste meisterdamise-otsimisega varakult algust teha, et vahetult enne jõule saaks rahulikult talve nautida. Kuid ikkagi olen ma lasknud endal ajas lennata. Justnimelt niipidi. Aeg ei lenda, aeg ei torma meist mööda. Aeg on täitsa paigal. Hoopis meie ise lendame temast mööda, tormame, et jõuda, kuid ometi saavutame vastupidise. Kiirustades ei jõua me märgata hetki ja inimesi enda ümber.
November on olnud minu jaoks justnimelt kiirustamise kuu. Olen takerdunud materiaalse maailma eesmärkidesse ning tänu sellele iseenesele vähem aega jätnud. Märkasin seda reedel, kui tänu ärajäänud töökohtumisele sain ei tea kui pika aja vältel lõunapausi ajal rahulikult väljas jalutada, raamatupoes uut kirjandust sirvida ja kohvikus toitu nautida.. Ka tervis tuletas viimasel nädalal meelde, et peaks tempot maha võtma. Detsembris ma seda püüangi teha.

Olgu siis siinkohal välja öeldud mu taotlused, et need saaksid manifesteeruda:

Detsembris on mul enda jaoks aega. Ma kulgen rahulikult ja naudin jõulukuud. Ma leian kallitele inimestele just need kingitused, mis tulevad minu südamest ja on väärtuslikud nende saajatele. Ma jõuan kõikidesse trennidesse ja klaveritundidesse, sest need lasevad mu loovusel lennata ja tõstavad mu enesetunnet. Ma viibin kindlasti vähemalt ühel jõulukontserdil. Ma loen raamatuid, mis avardavad mu teadvust ning pakuvad ka meelelahutust. Ma viin mõned head sõbrad kinno ja pärast õhtusöögile. Ma olen olemas - iseenda ja lähedaste jaoks. Just see või veelgi parem saabki teoks.

Aasta viimasel kuul tasub askelduste asemel rahulikult toimetada. Vaadata pigem endasse ja tagasi mööduvale aastale ning teha kokkuvõtteid - millised on olnud arengud, kuidas on kulgenud elutee.. Kuidas oled inimesena kasvanud, kuidas vaimselt arenenud, millised eesmärgid on saavutatud, millised unistused täitunud? Kuhu oled teel?

Ma soovin kõigile inimestele rahulikku enesessevaatamise aega ja sama valgeid jõule, kui ülal pildil. Siis oli aastavahetus ning viimaseid tunde 2006..

Eneseväljendus

Viimased paar nädalat olen vaevelnud raskekujulise eneseväljenduse võimetuse käes. See puudutab nii kirjalikku kui suulist kommunikatsiooni. Eriti tugevalt on see häire tabanud minu e-posti teel suhtlemise valmidust. Käsi ei tõuse trükkima oodatud vastuskirja. Isegi siis mitte kui tunne on juba väga piinlik - nii üks korralik inimene ju ei käitu. Magus-valusal kannataval moel marineerisin ennast selles olemises. Finaal oli eile, mil ma tulin nähtavale oma vajadustega. Minu vajadused loevad! Ma olen teretulnud just sellisena nagu ma olen ja ma olen täiuslik.

Konteksti väliselt võib see jutt tunduda seosetu, kuid asja tuum on selles, et loeb see kuidas mina endasse suhtun. Iga inimene on hõivatud endaks ja endas olemisega. Elu on liialt lühike, et elada ja tegutseda teiste eest.

Vali elu ja naudi seda!

Käsi valge

Pühapäeval, 22.novembril toimus esimene Mahu Loomekeskuse korraldatud sündmus. Kutsusime Almer Jansu gongide, kristallkausside ja muu põnevaga Rakverre. Kavas oli vabastav tants aafrika rütmidel, shindo venitused energiameridiaanide avamiseks ning lõpuks lõdvestav meditatsioonitund gongide ja kristallkausside helide saatel.

Osalejad jäid kogetuga rahule ning ootavad Jansut taas külla.

Tee tööd armastusega, siis tuleb ka edu ja õnn

"Kuidas sulle su töö meeldib?"

"Ah, on ka. Pikad päevad, jube tüütu, hommikul mõtlen, et üldse ei viitsi tööle minna."

"Aga miks sa siis mujale ei lähe?"

"Ei no kuhu siis? Igal pool üks ja sama. Nagunii vahet pole. Raha peab ju teenima."

Kas tuleb tuttav ette? Sellist vestlust võib igapäevaselt ette tulla. Paljud inimesed käivad tööl, mis neile ei meeldi; saava palka, millega nad rahul ei ole; vihkavad oma ülemust ja kolleege; ei salli oma kliente. Õhtul kodus süüdistavad kõiges elukaaslast ja lapsi - töö on tüütu kohustus, mida tuleb teha, sest raha on ju vaja, et elada ja omakorda jälle tööl käia.. Lõputu nõiaring.

Mõtleme nüüd korraks järele. Sa käid tööl selleks, et käia tööl? Kas tõesti kogu meie elu Maal taandub sellele ja ainult sellele ja mitte midagi muud ei olegi? Ei mingit suuremat pilti, kõrgemat eesmärki?

Mina olen alati teadnud, et on midagi veel. Mul on alati olnud sisemine rahutus, mis on mind tagant kihutanud - kõrgemale ja kaugemale. Intuitiivselt olen teadnud ja tean, et mul on siin maailmas täita mingi palju sügavam roll, kui lihtsalt tööl käimine. Olen oma lühikese elu jooksul jõudnud väga mitmeid kordi töökohti vahetada ning alati on olnud mineku põhjuseks ikka ja jälle minu sees kasvav rahutus - tunne, et peaksin olema kusagil mujal ja tegema midagi muud ning hetkel lihtsalt raiskan oma aega. Nii ma siis läksingi jälle..

Praegu tunnen, et olen alles viimasel ajal hakanud oma otsingutes tõele lähenema. Või kas on üldse olemas universaalset tõde? Igaühel oma vaatenurk. Ma olen leidmas oma teed ja leidnud töökoha, mis mind ei orjasta. Ma teen seda armastusega ning mida teadlikumalt ma armastust oma töösse panustan, seda paremini mul läheb.

Ma olen ka alati teadnud, et pean tegema midagi kogu maailma heaks. Selle poole oleme Mahu Loomekeskuse rajamisega juba suure sammu astunud. See on miski, millest kunagi saab minu peamine tegevus, siis kui selleks on õige aeg ning kes teab, kaugemal võib oodata veel mastaapsemaidki projekte.

Ärge elage vaid selleks, et tööl käia! Ärge leppige vähimaga! Teadke oma väärtust ja otsige oma kohta! Ka töö peab rõõmu pakkuma, siis on igas päevas päikest :)

Forever trusting who we are and nothing else matters..

Mida enam ärritab sind mingi iseloomuomadus teise inimese juures, seda tungivamalt püüab su hing sulle seda omadust sinus peegelduse kaudu nähtavaks teha. (Diana Cooper "Vaimsete seaduste valguses" Valgusesaar 2007)

Eile tuli minuga raamatupoest koju just see raamat, millest lõigu tsiteerisin. Diana Cooper võtab raamatus kokku universumis toimivad vaimsed seadused, mida teades on meil võimalik teadlikult oma reaalsust vormida ja olla rohkem tasakaalus iseendaga.
Peegelduseseadus on vaid üks paljudest, kuid tahtsin täna just sellest kirjutada, kuna hiljuti on mul tegemist olnud just sellesama ärritumisega teatud inimeste pärast. Veel eelmises postituses kirjutasin sellest.
Nüüd mõistan ärrituse põhjust palju paremini. Universum püüab mind teadlikuks teha minu enda sellest küljest, mis mulle teises inimeses eriti negatiivsena paistab. Kuna iga inimene saab tegeleda vaid iseendaga, siis tuleb mul tegeleda enda nende omadustega ja kui ma oma sisemised põhjused olen kõrvaldanud, siis see ärritav isik kas muudab end või kaob mu elust üldse.
Mõnikord püüab universum veel eriti juhtida meie tähelepanu mingile asjale või olukorrale. Sel puhul peegeldatakse meile ühte sama aspekti kolm korda järjest või korraga. Just sarnane asi juhtus minuga selle nädalavahetuse jooksul. Ma kuulsin kolmel korral täiesti ootamatutest kohtadest Metallica lugu Nothing Else Matters. Kui lugesin peegelduseseadusest ja kolmest peeglist korraga, siis võtsin ette loo sõnad, et mõista, mida mulle öelda tahetakse. Sõnum on vägagi selge - FOREVER TRUSTING WHO WE ARE AND NOTHING ELSE MATTERS ehk siis USALDADES ALATI SEDA, KES ME OLEME NING MISKI MUU EI LOE. Universumi sõnum mulle on ilmne - ole see, kes oled, usalda oma sisemist mina ning kõik laabub.

Lõpetuseks veel üks lõiguke samast eelpool mainitud raamatust:

Loobu püüdest muuta teist inimest, sest ta peegeldab sulle üksnes sind ennast. Selle asemel vaata endasse ning muuda seda, mis su enda juures muutmist vajab.

Positiivsust püüdmas

Kas teil ei ole mõnikord tunne, et ole sa kui roosa ja rõõmus tahes, ikka on ümberringi inimesi, kes kohe ei saa muidu, kui peavad vinguma ja virisema, kõiges ikka seda halvimat leidma ja teisi kritiseerima? Ise nad loomulikult mitte milleski süüdi ei ole. Alati on see kas abikaasa, kolleeg, laps, valitsus, majanduskriis, kliima soojenemine või mis iganes, nimekiri on lõputu.
Varem proovisin ma alati ka sellistes inimestes ja nende reaktsioonides positiivset, ilusat ja head leida. Tihti oli see aga päris paras väljakutse, sest mis head sa ikka leiad inimeses, kes ainult halab ning kui sa proovid talle teist vaatenurka tutvustada, leiad end ikkagi peaga vastu seina jooksmas. Seega püüan ma viimasel ajal sellise mõtteviisiga inimesi teadlikult blokeerida. Suhtlen nendega minimaalselt, sest negatiivsus kipub nakkama.. kasvõi siis alateadlikul tasemel.
Kuid miks me siis ikka tõmbame oma lähedusse selliselt käituvaid inimesi? Külgetõmbeseaduse järgi peaks ju mu maailm olema täpselt selline, nagu ma ta loon.. Eks sellepärast just need inimesed meie ellu tulevadki. Igaühes meis on see vinguv ja hädaldav tegelane peidus ja küll ta võtaks sõna, kui me valiks selle tee. Seepärast ongi meie igapäevaelus need negatiivsest äärmusest pärit isikud, et meile meelde tuletada - on ka teine tee, mille me võime teadlikult valida.
Mina valin alati positiivse, hea, värvilise, lõbusa, optimistliku, sooja ja ilusa, sest minu maailm on üks tore paik, mis pakub lõputult võimalusi olla õnnelik.

Peidus pinna all

Veetsin nädalavahetuse õdusas seltskonnas, soojade ja armastavate inimestega koos. Palju positiivsust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Aitäh kõigi komplimentide, toetavate sõnade ja jõudu andvate kallistuste eest!

Turvalises keskkonnas on lihtne avaneda ja tõelisel olemusel särada lubada. Maskid langevad ja kõik on vastuvõetud oma puhtas süütuses.

See paneb aga mõtlema, et miks ei või maailm olla alati nii turvaline ja soe paik kõigi jaoks. Igapäeva elu seab oma raamid, s.t ma ise sean need raamid enda ümber, mille piires olla ja elada. Ma julgen olla ainult nii avatud kui minu mugavustsoon lubab. Ma võrdlen ennast teistega ja annan endale hinnanguid - ole nüüd tavalisem, käitu normaalsemalt, ole nagu hall mass. Kui ma käitun nii nagu arvan sobilik olevat, siis ma ei paista silma, ei püüa liigset tähelepanu, ei eristu. Sest eristumine on märk, et ma ei sobi halli massi, et mind tõugatakse välja ja mind eraldatakse teistest. Mul on hirm olla see, kes ma tegelikult olen - rõõm, nauding, armastus.

Ma olen tänulik kõigi kogemuste eest, kõigi suhete ja tunnete eest, mida elu on mulle kinkinud.

Ma tean, et ei ole juhuseid, on minu valikud. Mida teadlikumalt ma valikuid teen, seda nauditavam on kõik, mida ma valin luua ja kogeda.

Ma olen peegelsileda veepinna virvendama pannud ja vee alla piilunud. Seal on palju avastada ja nähtavale tuua.

Sa leiad alati selle, mida sa otsid. Kui fookuses on ilu ja harmoonia, siis seda sa ka märkad. Mina otsustan märgata endas kõike head, mis veel pinna all peidus on.

Vabanemine

Ma olen hiljuti lühikese aja jooksul jäänud ilma kahest armsast asjast - sallist ja mütsist. Need lihtsalt kadusid. Üks enne ja teine pärast. Sall oli saadud kingituseks ühel suurel üritusel ning oli väga soe ja mõnus ja jõudis mind teenida ligi 2 aastat. Müts oli aga lausa mu enda kootud ning pärines ajast umbes 4 aastat tagasi.

Need kadumised on pannud mind mõtlema, et mida see võiks tähendada? Kas püüab universum mulle mingit märki anda või olen ma lihtsalt udupeaks muutunud, kes asju unustab? Kas olin ma ehk liiga klammerdunud neisse esemetesse oma minevikust?

Kristallide kohta räägitakse, et kui me oleme kristalli õppetunni läbinud ja seda enam ei vaja, siis ta lihtsalt kaob. Ehk toimivad niimoodi ka teised asjad? Kaotamine ja ilma jäämine on kurva ja negatiivse alatooniga sõnad, seetõttu ma räägiksin pigem VABANEMISEST. Liigne klammerdumine ei vii kedagi edasi kõrgemate ja kaugemate eesmärkide poole. Vahepealsel teel kogutud koorem tuleb mõnikord maha laadida, et oleks kergem edasi minna. Et teha ruumi uuele, tuleb vanast vabaneda - sallist, mütsist, mõtteviisist, käitumisest, ka suhetest.. Seega ei ole vabanemine mingi kaotus, see on hoopis uue seikluse algus.

Õige pea võtan ma lõnga ja vardad pihku ning koon kõik praegused mõtted ja soovid uude salli ja mütsi ning kannan neid siis läbi talve kevadesse, kus mu värsked ideed saavad tärgata tegudena koos esimeste kevadlilledega.

...et ükski hea idee ei jääks märkamata!

Mõnikord on nii, et sul on fantastiline idee ja suurepärane teostus, kuid asi ikkagi ei toimi. Idees ja teostuses oled sa täiesti kindel - need lihtsalt ongi nii vajalikud ja õiged. Kuid samuti nagu pole kasu tühjas ruumis hüüdmisest, pole ka kasu õigest ideest vales kohas. Tõsta oma mõte teise keskkonda ja vaata, mis juhtuma hakkab.

Üks kallis inimene mainis täna mu jutu peale, et loovad asjad saavadki toimida ainult kas isiklikus ruumis või täiesti sõltumatus ruumis. Luua ei saa vägisi ning luua ei saa keskkonnas, kus energiad on tasakaalust väljas. Loome me ju aga igapäevaselt - teeme hommikusöögi, loome oma meeleolu, loome materiaalseid asju ja vaimseid väärtusi, loome õhkkonna kodus pereringis.. Kogu elu on loomine.

Mahu Loomekeskus on turvaline keskkond, kus võib vabalt luua. See on sõltumatu keskkond, mis ei arvusta loojat ega loomet. Siin sünnivad ideed ja teod, mis on kellelegi vajalikud sel hetkel. Mahu Loomekeskusel on praegu vaid virtuaalne kodu siin blogis. Füüsilises maailmas oleme me liikumises. Oleme just seal, kus on inimesed, kes meid vajavad, et ükski hea idee ei jääks märkamata!

Kinkimise imede aeg

November saab minu jaoks olema murranguline kuu. Mul oli ette juba selline tunne ning nüüd kinnitas mu aimdust ka Susan Milleri horoskoop veebilehelt http://www.astrologyzone.com/. Soovitan soojalt seda iga kuu alguses külastada ja oma päikesemärgi üldised trendid üle lugeda. Kuna inimest mõjutavad lisaks päikesemärgile nii paljud muud planeedid ja majad, siis loomulikult ei saa kõike üks-ühele võtta, kuid laiemas plaanis annab horoskoop päris hea ülevaate eelseisvast kuust.

Muu hulgas märkasin, et Merkuur pöördub seekord retrograadi 26. detsembril. Susan Miller soovitab jõulukingid sel aastal varakult varuda, kuna Merkuur hakkab oma mõjudega toimetama juba palju enne seda, kui ta lõpuks tagurpidi liikuma läheb (tema väitel võiks nende asjadega 10. detsembriks valmis saada).

Ühinen Susani soovitustega, aga mitte ainult Merkuuri tegemiste tõttu. Jõulud on andmise ja saamise aeg. Samuti on jõulud maagiline aeg, kus kõrgemad vibratsioonid on tunda isegi neile, kes igapäevaselt toimivad vaid reaalset ja materiaalset maailma silmas pidades. Jõulud on alati olnud IMEDE aeg kõigi inimeste jaoks. Kingitus on väärtuslik siis, kui see on valitud just seda konkreetset inimest silmas pidades ning sisaldab sõnumit nii kinkija kui kingi saaja jaoks. See on see miski, mis neid ühendab. Lihtsalt selleks asju kokku osta, et "kõigile midagigi" kinkida, sest nii on kombeks, ei ole mõtet. Sellisena pole kingist rõõmu ei andjale ega saajale. Üks kulutas raha, tundmata rõõmu ning teine sai asja, mis ei oma tema jaoks mingit tähendust. Kui ei tule seda õiget mõtet, siis mina soovitan, et armas kaart ja šokolaad toovad kordi enam rõõmu, kui tühi-tähi, mis midagi ei tähenda.

Seega, mõelge oma kallitele inimestele juba täna ja jälgige, mis mõtted pähe tulevad. Praegu on veel piisavalt aega, et jõuludeks just need õiged sõnumid leida. Tehke sel aastal teistmoodi ja sisenege imede aega tasakaalu ja enesekindlusega ning usaldage oma sisemisi valikuid.

Mahusse Mahub!

MTÜ Mahu Loomekeskuse asutamiskoosolekust on möödunud täpselt üks nädal. Juhatus on aktiivne märkide märkaja ja nii leidsime loomekeskusele sobiva sümboli. Teokarp sobib suurepäraselt sümboliseerima väiksesse rannakülla rajatava keskuse olemust.

Sobivad sloganid olid küpsed juba enne asutamiskoosolekut: "Mahusse mahub!" ja "Mahus mahub". Mahub palju häid mõtteid, tegusid ja tegevusi, inimesi, loovust ja loomist. Nimekiri on pikk.

MTÜ Mahu Loomekeskuse eesmärk on pakkuda turvalist keskkonda, kus huvilised saavad loovust rakendades olla nemad ise - pakkudes tegevust kehale, meelele ja vaimule. Oma tegevuse juures oleme keskkonnasäästlikud ja üksteisest lugupidavad.

Millised on meie järgmised sammud keskuse rajamise huvitaval teel, sellest juba edaspidi.

Väärtus ja hind

Eks me kõik ole ju kuulnud ütlusi "odav ei pruugi olla alati hea" või "kui tahad odavat ja head, pead ostma kaks asja - odava ja hea".
Otsides mõnd kursust või koolitust on tihtipeale palju erinevaid pakkujaid ning hinnaskaalagi väga lai. Oletame, et ma tahan näiteks õppida mõne tehnika instruktoriks või mõnd liiki terapeudiks. Mille järgi valin ma kursuse, millel vastava kvalifikatsiooni omandan? Kas määravaks saab HIND (võimalikult odav) või kursuse VÄÄRTUS minu jaoks (sisu ja emotsioon)? Kas näiteks võimalikult odavalt omandatud oskus toob mulle hiljem sama palju sissetulekut kui oskus, mis omandatud kursusel, mis väärtusest ning sisetundest lähtuvat tundus minu jaoks õigem?
Iseendasse investeerimisel peaks mõtlema eelkõige sellele, et missugust tulemust ma oma investeeringult saada tahan. Enne krooni kulutamist, tuleb läbi mõelda, kas see on pandud ikka õige mõttega teenima või kas üldse on pandud teenima...
Väärtus ei pruugi alati olla võrdne hinnaga. Tihtipeale tuleb ette sooduspakkumisi, mis on just täna ja just sulle palju soodsamad - need on hetked, kui universum ulatab sulle abikäe ja tuleb niiöelda poolele teele vastu. Kui tunne on õige, kasuta seda võimalust! Kuid iga hinna eest odavamat taga ajada ei tasu. Pikemas perspektiivis võib see hoopis kahjuks tulla, kuna sellega tunnistad ka enda väärtuse võimalikult odavaks.

Vastupanuliikumine

Ma jätkan juba varem alustatud märkide teemat. Mõnikord tahab universum meile õppetundi anda ning teeb seda jällegi märkide kaudu. Meie asi on need ära tunda ja omad järeldused teha.

Terve tänane päev on mul olnud seotud vastupanuga erinevates vormides. Kõigepealt osutas töö mulle vastupanu üldse mitte edenedes, seejärel keeldusid mitu inimest minuga kohvikusse tulemast. Viru keskuse liftidki ei tahtnud minuga koostööd teha, sõites kangekaelselt vales suunas..

Nüüd on mul olnud aega mõelda, et mis sõnumit universum mulle edastada püüdis.

Igal inimesel on oma rada käia ning teha saab ta seda ainult omal viisil - kes joostes, kes kükakil, kes üldse näiteks tagurpidi kukerpallitades. Ning kuigi mulle minu rajalt vaadates tundub, et seitsmepenikoormasaabastega hüpates saaks ju hoopis kiiremini, ja et raja valik võiks ka olla kiirtee, mitte läbi võsa viiv kitsas rada, ei pruugi see olla universumi plaan selle inimese jaoks.

Ma ei pruugi alati mõista, miks keegi üht- või teistmoodi toimetab, kuid see polegi alati tähtis. Palju olulisem on lihtsalt olemas olla. Minul on mu enda rada käia.

Nagu ütles ka OSHO - isegi kui teile tundub, et keegi on teie vastu, ei ole see nii, sest kõik tegelevad ainult iseendaga..

Järjekindlus või järjepidevus

Eile langetasin ühe otsuse. Vaatasin sügavale endasse ja jõllitasin alasti tõele näkku. Tõde on alati ilma maskita ja seetõttu ei pruugi tõde alati ka ilus olla. Ego ei armasta tõde. Egole meeldib kui tõde on loori varjus ja vagusi - las kössitab seal omaette.

Otsus aga puudutas järjekindluse õppetundi. Kas tuima järjekindlusega kohusetundest edasi üritada või olla järjepidev oma sisetunde järgimisel? Loomulikult langes liisk intuitsiooni usaldamise kasuks. Tegelikult oli märk juba enne olemas, aga see jäi tookord tähelepanuta ning nüüd oli otsustamine keerulisem.

Mida ma õppisin?

Kui elu kingib mulle käpikud ja ma olen sellest kingitusest vaimustunud, siis ma ei pea kõigile ja alati käpikuid kinkima. Ma võin vabalt anda vastu joonistuse, kaltsunuku või kallistuse.

Alati usaldan oma sisetunnet. Olen selles järjepidev.

Sul on täpselt nii palju võimalusi, kui sa neid näed!

Pealkirjas oleva lause ütles mulle mõni aeg tagasi üks sõber, kui minu vana mina minu üle võitu saada püüdes virises, et tahaks midagi lahedat teha, aga pole midagi teha. Täna meenus see mulle, kui ma hakkasin mõtlema, et kuidas mitte millestki midagi luua. Millised on võimalused tekitada nullist vahendeid, mida omakorda MTÜ arendusse suunata?

Sul on täpselt nii palju võimalusi, kui sa neid näed!

Nii ongi. Kui ma ei näe ühtegi võimalust, siis neid ei olegi.. kui ma aga mõtlen, et tänase päeva õhtusse saatmiseks on miljon erinevat võimalust, üks lahedam kui teine, siis mul ongi neid miljon - ainult vali! Ka peitub minus väga palju erinevaid teadmisi, oskusi, kogemusi, mida ma võiksin teistelegi jagada. See ongi minu ressurss, minu väärtus. Mina olen enda võimaluste pagas.

Elu on alati elamist väärt ja maailm on üks lahe paik, kus võimalused ootavad iga nurga taga, püüa need vaid kinni! Vaja on julgust, et lasta lahti tuttavast ja viskuda pea ees igasse uude päeva kui järjekordsesse seiklusse. Mine vooluga kaasa. Igas päevas on võimalik leida tuhandeid rõõmukilde. Need on lihtsad väiksed asjad, hetked, tunded, emotsioonid, lõhnad, naudingud.. tuleb vaid märgata.

Mündid ja suled

Eile sai peetud pidulik asutamiskoosolek õunakoogiga ja asutatud MTÜ Mahu Loomekeskus. Palju õnne meile! Tunne on palju tugevam, kui julgete unistuste teel on astutud esimene tõsisem samm. Mis ja kuidas, sellest vast täpsemalt edaspidi.
Viimase nädala olen õhtuti lugenud Anne Jirschi "Kosmilist energiat". Raamat on väga praktiline, sisaldades erinevaid harjutusi, mida saab kohe enda peal proovida. Eile ei olnud mul aga tuju visualiseerida ning lihtsalt sirvisin raamatut. Kätte sattus koht, kus anti juhiseid, kuidas ära tunda, et oled õigel teel.
Satute näiteks juhuslikult mõne kursuse või koolituspäeva info peale ja seejärel leiate münte või sulgi. Mündid ja suled pidavat olema just täiesti universaalsed märgid universumilt, et ollakse õigel teel. Kui sellise märgina mündi leiad, tuleks see kindlasti üles korjata, andes nii universumile omakorda märku, et oled vihjest aru saanud ja tänulik selle eest.
Ise püüan ma alati märke tähele panna, kuid tihti tuleb teadmine neist siiski tagantjärele tarkusena. Kõige kindlam märk, mis iga inimese puhul töötab, on sisetunne. Oma sisemist häält tuleks võimalikult rohkem kuulata ja usaldada. Universum suhtleb meiega pidevalt, kuna kõik siin maailmas (ja ehk ka väljaspool seda) on omavahel seotud. Juhuseid ei ole, kokkusattumusi ei ole. Märgake siis oma "münte ja sulgi"!

Manifesteerimisest

Eilne päev möödus raamatu seltsis. Raamatupoest nõudis kaasa ostmist üks paljudest külgetõmbejõu seaduse teemalistest raamatutest. Miks just see? Poes sirvides jäi silma alljärgnev lõik:

"Kas olete kunagi andnud endale pühalikke uusaastatõotusi ja märganud kolm kuud hiljem, et need otsused on haihtunud ja teie elus pole suurt midagi muutnud? Või olete üksikasjaliselt kavandanud oma eesmärgi, pannud kirja põnevaid kavatsusi ning pistnud siis paberi sahtlisse, kus te selle avastate aasta hiljem ning teoks on saanud ainult paar eesmärki ja enamik mitte? Kui piisaks üksnes tugeva kavatsuse väljaütlemisest ja visualiseerimisest, nagu oleksid eesmärgid juba reaalsus, oleks enamikul meist unistused juba ennast tegelikkuses ilmutanud. Ometi enamikul see nii pole. Kas olete kunagi mõelnud, miks te mõnes valdkonnas saate ebapüsivaid tulemusi ja teistes sedagi mitte?

Aga sellepärast, et meis kõigis pesitsevad vaikivad sabotöörid, manifesteerimise salapärased tapjad, mis sageli teevad oma laastavat tööd, sulgedes meid just siis, kui meie täielik potentsiaal hakkab puhkema." (Bays, B. ja Billett, K. Teadvustamine. Uus vääring. Kirjastus Pilgrim, 2009)

Tabas naelapea pihta? Enda kogemusest võin öelda, et ostes lotopileti sooviga võita, vasardab kuklas mõte, et niikuinii võitu ei tule. Ehk on viga manifesteerimisoskuses? Või on tõesti tegu vaikiva sabotööriga, kes tuleb üles leida ja välja juurida?

Time will tell...

Raamat on praktiline ja täpsete juhistega kuidas manifesteerida ehk ettekuulutusi luua ning külluse-protsess läbi teha.

Kõik algab algusest

Päike skorpionis, Kuu kaljukitses

Igal asjal on oma aeg. Vahest tundub, et väga kaua peab ootama kuni õige hetk saabub. Ootaja aeg on alati pikk ja venib talumatult. Nagu mõne ukse taga oodates või kohvikus pidevalt kella vaadates ja ukse poole kiigates, et kas ta juba tuleb.

Iga algus on millegi lõpp nagu ka lõpp on uue algus. Elus on kõik tasakaalus. Ka lõppude ja alguste omavaheline suhe. Selle blogipidamise algus on blogivaba elu lõpp. Hurraa-hurraa!