On aasta kõige pimedam aeg ning ma tunnen seda ennast rõhumas. Tunnen puudust valgusest ja eelkõige päikesest. Eesti inimesena olen ma muidugi harjunud selle pika ja pimeda aastaajaga. Kuid ikkagi on mul aasta-aastalt tunne, et varasemates eludes olen ma olnud kusagil päikeselisemas paigas.Samas on see pime aeg ideaalne tempo maha võtmiseks ja kodusteks toimetusteks, vaikseteks õhtuteks kaminatule paistel, vestlusteks heade sõpradega.
Aga mida siis ette võtta, et mõjule pääseks selle pimeda aja mõnusam pool? Mida teha, kui valgusekriis kipub vägisi masendust tekitama? Minu puhul toimivad järgmised asjad:
- mõnusad õhtud hea raamatu seltsis (raamatulehekülgedel võib lennata hoopis teise aega ja kohta ning unustada hetkemured)
- õhtused kohvikutunnid (alati ei peagi kohvikusse kaaslasega minema, mulle meeldib ka üksi head kooki nautida ja unistada)
- kino, teater, kontsert (jõulukuul on palju kultuurisündmusi, neid tasub kindlasti nautida)
- reisiideede genereerimine (mulle meeldib näiteks internetis surfata ja teha mõttes plaane kaugete paikade külastamisest)
- tuledesäras õhtuses linnas jalutamine (pean tunnistama, et tegin seda sel nädalal ise üle pika aja, väga mõnus)
- küünlad, kaminatuli, lõke, valgus ehk siis VALGUS ja TULI igas vormis (just sellest ongi praegu ju suurim puudus)
Tegelikult annab pimeduses valgust ka iga väiksem allikas - positiivne mõte või sõna, hea soov, sõbralikkus..
Olgem üksteise vastu head, et oleks rohkem valgust selles pimeduses.
No comments:
Post a Comment