Väärtus ja hind

Eks me kõik ole ju kuulnud ütlusi "odav ei pruugi olla alati hea" või "kui tahad odavat ja head, pead ostma kaks asja - odava ja hea".
Otsides mõnd kursust või koolitust on tihtipeale palju erinevaid pakkujaid ning hinnaskaalagi väga lai. Oletame, et ma tahan näiteks õppida mõne tehnika instruktoriks või mõnd liiki terapeudiks. Mille järgi valin ma kursuse, millel vastava kvalifikatsiooni omandan? Kas määravaks saab HIND (võimalikult odav) või kursuse VÄÄRTUS minu jaoks (sisu ja emotsioon)? Kas näiteks võimalikult odavalt omandatud oskus toob mulle hiljem sama palju sissetulekut kui oskus, mis omandatud kursusel, mis väärtusest ning sisetundest lähtuvat tundus minu jaoks õigem?
Iseendasse investeerimisel peaks mõtlema eelkõige sellele, et missugust tulemust ma oma investeeringult saada tahan. Enne krooni kulutamist, tuleb läbi mõelda, kas see on pandud ikka õige mõttega teenima või kas üldse on pandud teenima...
Väärtus ei pruugi alati olla võrdne hinnaga. Tihtipeale tuleb ette sooduspakkumisi, mis on just täna ja just sulle palju soodsamad - need on hetked, kui universum ulatab sulle abikäe ja tuleb niiöelda poolele teele vastu. Kui tunne on õige, kasuta seda võimalust! Kuid iga hinna eest odavamat taga ajada ei tasu. Pikemas perspektiivis võib see hoopis kahjuks tulla, kuna sellega tunnistad ka enda väärtuse võimalikult odavaks.

Vastupanuliikumine

Ma jätkan juba varem alustatud märkide teemat. Mõnikord tahab universum meile õppetundi anda ning teeb seda jällegi märkide kaudu. Meie asi on need ära tunda ja omad järeldused teha.

Terve tänane päev on mul olnud seotud vastupanuga erinevates vormides. Kõigepealt osutas töö mulle vastupanu üldse mitte edenedes, seejärel keeldusid mitu inimest minuga kohvikusse tulemast. Viru keskuse liftidki ei tahtnud minuga koostööd teha, sõites kangekaelselt vales suunas..

Nüüd on mul olnud aega mõelda, et mis sõnumit universum mulle edastada püüdis.

Igal inimesel on oma rada käia ning teha saab ta seda ainult omal viisil - kes joostes, kes kükakil, kes üldse näiteks tagurpidi kukerpallitades. Ning kuigi mulle minu rajalt vaadates tundub, et seitsmepenikoormasaabastega hüpates saaks ju hoopis kiiremini, ja et raja valik võiks ka olla kiirtee, mitte läbi võsa viiv kitsas rada, ei pruugi see olla universumi plaan selle inimese jaoks.

Ma ei pruugi alati mõista, miks keegi üht- või teistmoodi toimetab, kuid see polegi alati tähtis. Palju olulisem on lihtsalt olemas olla. Minul on mu enda rada käia.

Nagu ütles ka OSHO - isegi kui teile tundub, et keegi on teie vastu, ei ole see nii, sest kõik tegelevad ainult iseendaga..

Järjekindlus või järjepidevus

Eile langetasin ühe otsuse. Vaatasin sügavale endasse ja jõllitasin alasti tõele näkku. Tõde on alati ilma maskita ja seetõttu ei pruugi tõde alati ka ilus olla. Ego ei armasta tõde. Egole meeldib kui tõde on loori varjus ja vagusi - las kössitab seal omaette.

Otsus aga puudutas järjekindluse õppetundi. Kas tuima järjekindlusega kohusetundest edasi üritada või olla järjepidev oma sisetunde järgimisel? Loomulikult langes liisk intuitsiooni usaldamise kasuks. Tegelikult oli märk juba enne olemas, aga see jäi tookord tähelepanuta ning nüüd oli otsustamine keerulisem.

Mida ma õppisin?

Kui elu kingib mulle käpikud ja ma olen sellest kingitusest vaimustunud, siis ma ei pea kõigile ja alati käpikuid kinkima. Ma võin vabalt anda vastu joonistuse, kaltsunuku või kallistuse.

Alati usaldan oma sisetunnet. Olen selles järjepidev.

Sul on täpselt nii palju võimalusi, kui sa neid näed!

Pealkirjas oleva lause ütles mulle mõni aeg tagasi üks sõber, kui minu vana mina minu üle võitu saada püüdes virises, et tahaks midagi lahedat teha, aga pole midagi teha. Täna meenus see mulle, kui ma hakkasin mõtlema, et kuidas mitte millestki midagi luua. Millised on võimalused tekitada nullist vahendeid, mida omakorda MTÜ arendusse suunata?

Sul on täpselt nii palju võimalusi, kui sa neid näed!

Nii ongi. Kui ma ei näe ühtegi võimalust, siis neid ei olegi.. kui ma aga mõtlen, et tänase päeva õhtusse saatmiseks on miljon erinevat võimalust, üks lahedam kui teine, siis mul ongi neid miljon - ainult vali! Ka peitub minus väga palju erinevaid teadmisi, oskusi, kogemusi, mida ma võiksin teistelegi jagada. See ongi minu ressurss, minu väärtus. Mina olen enda võimaluste pagas.

Elu on alati elamist väärt ja maailm on üks lahe paik, kus võimalused ootavad iga nurga taga, püüa need vaid kinni! Vaja on julgust, et lasta lahti tuttavast ja viskuda pea ees igasse uude päeva kui järjekordsesse seiklusse. Mine vooluga kaasa. Igas päevas on võimalik leida tuhandeid rõõmukilde. Need on lihtsad väiksed asjad, hetked, tunded, emotsioonid, lõhnad, naudingud.. tuleb vaid märgata.

Mündid ja suled

Eile sai peetud pidulik asutamiskoosolek õunakoogiga ja asutatud MTÜ Mahu Loomekeskus. Palju õnne meile! Tunne on palju tugevam, kui julgete unistuste teel on astutud esimene tõsisem samm. Mis ja kuidas, sellest vast täpsemalt edaspidi.
Viimase nädala olen õhtuti lugenud Anne Jirschi "Kosmilist energiat". Raamat on väga praktiline, sisaldades erinevaid harjutusi, mida saab kohe enda peal proovida. Eile ei olnud mul aga tuju visualiseerida ning lihtsalt sirvisin raamatut. Kätte sattus koht, kus anti juhiseid, kuidas ära tunda, et oled õigel teel.
Satute näiteks juhuslikult mõne kursuse või koolituspäeva info peale ja seejärel leiate münte või sulgi. Mündid ja suled pidavat olema just täiesti universaalsed märgid universumilt, et ollakse õigel teel. Kui sellise märgina mündi leiad, tuleks see kindlasti üles korjata, andes nii universumile omakorda märku, et oled vihjest aru saanud ja tänulik selle eest.
Ise püüan ma alati märke tähele panna, kuid tihti tuleb teadmine neist siiski tagantjärele tarkusena. Kõige kindlam märk, mis iga inimese puhul töötab, on sisetunne. Oma sisemist häält tuleks võimalikult rohkem kuulata ja usaldada. Universum suhtleb meiega pidevalt, kuna kõik siin maailmas (ja ehk ka väljaspool seda) on omavahel seotud. Juhuseid ei ole, kokkusattumusi ei ole. Märgake siis oma "münte ja sulgi"!

Manifesteerimisest

Eilne päev möödus raamatu seltsis. Raamatupoest nõudis kaasa ostmist üks paljudest külgetõmbejõu seaduse teemalistest raamatutest. Miks just see? Poes sirvides jäi silma alljärgnev lõik:

"Kas olete kunagi andnud endale pühalikke uusaastatõotusi ja märganud kolm kuud hiljem, et need otsused on haihtunud ja teie elus pole suurt midagi muutnud? Või olete üksikasjaliselt kavandanud oma eesmärgi, pannud kirja põnevaid kavatsusi ning pistnud siis paberi sahtlisse, kus te selle avastate aasta hiljem ning teoks on saanud ainult paar eesmärki ja enamik mitte? Kui piisaks üksnes tugeva kavatsuse väljaütlemisest ja visualiseerimisest, nagu oleksid eesmärgid juba reaalsus, oleks enamikul meist unistused juba ennast tegelikkuses ilmutanud. Ometi enamikul see nii pole. Kas olete kunagi mõelnud, miks te mõnes valdkonnas saate ebapüsivaid tulemusi ja teistes sedagi mitte?

Aga sellepärast, et meis kõigis pesitsevad vaikivad sabotöörid, manifesteerimise salapärased tapjad, mis sageli teevad oma laastavat tööd, sulgedes meid just siis, kui meie täielik potentsiaal hakkab puhkema." (Bays, B. ja Billett, K. Teadvustamine. Uus vääring. Kirjastus Pilgrim, 2009)

Tabas naelapea pihta? Enda kogemusest võin öelda, et ostes lotopileti sooviga võita, vasardab kuklas mõte, et niikuinii võitu ei tule. Ehk on viga manifesteerimisoskuses? Või on tõesti tegu vaikiva sabotööriga, kes tuleb üles leida ja välja juurida?

Time will tell...

Raamat on praktiline ja täpsete juhistega kuidas manifesteerida ehk ettekuulutusi luua ning külluse-protsess läbi teha.

Kõik algab algusest

Päike skorpionis, Kuu kaljukitses

Igal asjal on oma aeg. Vahest tundub, et väga kaua peab ootama kuni õige hetk saabub. Ootaja aeg on alati pikk ja venib talumatult. Nagu mõne ukse taga oodates või kohvikus pidevalt kella vaadates ja ukse poole kiigates, et kas ta juba tuleb.

Iga algus on millegi lõpp nagu ka lõpp on uue algus. Elus on kõik tasakaalus. Ka lõppude ja alguste omavaheline suhe. Selle blogipidamise algus on blogivaba elu lõpp. Hurraa-hurraa!