Ma jätkan juba varem alustatud märkide teemat. Mõnikord tahab universum meile õppetundi anda ning teeb seda jällegi märkide kaudu. Meie asi on need ära tunda ja omad järeldused teha.
Terve tänane päev on mul olnud seotud vastupanuga erinevates vormides. Kõigepealt osutas töö mulle vastupanu üldse mitte edenedes, seejärel keeldusid mitu inimest minuga kohvikusse tulemast. Viru keskuse liftidki ei tahtnud minuga koostööd teha, sõites kangekaelselt vales suunas..
Nüüd on mul olnud aega mõelda, et mis sõnumit universum mulle edastada püüdis.
Igal inimesel on oma rada käia ning teha saab ta seda ainult omal viisil - kes joostes, kes kükakil, kes üldse näiteks tagurpidi kukerpallitades. Ning kuigi mulle minu rajalt vaadates tundub, et seitsmepenikoormasaabastega hüpates saaks ju hoopis kiiremini, ja et raja valik võiks ka olla kiirtee, mitte läbi võsa viiv kitsas rada, ei pruugi see olla universumi plaan selle inimese jaoks.
Ma ei pruugi alati mõista, miks keegi üht- või teistmoodi toimetab, kuid see polegi alati tähtis. Palju olulisem on lihtsalt olemas olla. Minul on mu enda rada käia.
Nagu ütles ka OSHO - isegi kui teile tundub, et keegi on teie vastu, ei ole see nii, sest kõik tegelevad ainult iseendaga..
No comments:
Post a Comment