Elu nagu filmis...ee....ajalehes

Tegelikult tahan ma kirjutada sellest, et tuleb oma soovidega kas ettevaatlik olla või vastupidi - julgelt soovida.

Üks lendu lastud lause materjaliseerus ja nüüd olen ma neli kuud tööinimese elu elanud. Need neli kuud on olnud IGAS mõttes katseaeg. Testitud on minu vastupidavus ja närvid, tervis ja kodurahu, leidlikkus ja kohanemisvõime. Oo ja ma olen rahul, et ma selle väljakutse vastu võtsin. Ma olen tänulik Irisele, kes mind soovitas ja julgustas; kallile tütrele, kes lastehoiuga kiiresti kohanes; lähedastele, kes hoidsid haiget last, et ma saaksin tööle keskenduda; uutele töökaaslastele, kes on aidanud kiirelt kohaneda. Elu koosneb kogemistest ja kogemustest. Kui ei proovi, ei saa teada. Ja riskima peab - kui läheb halvasti, tuleb tarkus ning kui läheb hästi, tuleb õnn. Loodan parimat!

Hooaja lõpp ja suverütmi algus

Ma olen päris pikalt mõelnud, et peaks kirjutama ning igasugu mõtteid on ka rohkem kui küll tekkinud. Kuid ilmselt on kõik need mu peas veel natuke sassis ja vajavad veel korrastamist, enne kui neist mingid konkreetsed laused saavad.

Paar nädalat tagasi sai läbi mu esimene Danceacti hooaeg. Sellele tagasi vaadates tunnen ainult rõõmu, et septembris selline ostus vastu sai võetud. Nautisin tõsiselt treeninguid ja võimalust ennast üle aastate jälle läbi tantsu väljendada. Seda rida jätkan kohe päris kindlasti.

Läbi sai ka koolihooaeg, üks aasta veel jäänud. Motivatsiooniaugust sain üle, kuid raske on ikka ennast kokku võtta. Jõudu jätkata leian mõttest, et tegelikut ongi ainult aasta jäänud.

Juuniga algab minu jaoks alati suveaeg. Olgu selle kalendrisuvega siis kuidas tahes. Organism sätib ennast juba suverütmi, mis tähendab, et ärgata on kergem, kuna väljas ammu valge ning õhtud on pikad ja ka energiat jagub rohkem.
Sel suvel tahan Eestimaa peal rohkem ringi kolada. Pühendada palju aega looduses viibimisele. Saada jälle kontakt metsade ja merega. Olla iseendaga ning ka sõpradega.
Elu on ilus!

Your best is good enough.

Minevikutaagast priiks

Täna oli meie peres suur kevadpuhastuse päev. Kõik kapid sai korda tehtud ja vanad-katkised-väikseks jäänud asjad minema visatud. Jõudsime otsaga ka garaaži, kuhu on ladestunud palju palju mitmetest kohtadest kaasa kolitud kraami.
Päris põnev oli mineviku-minaga silmitsi seista ja lapata hunnikutes pabereid-vihikuid ning sorteerida vanu riideid. Leidsin palju põnevat ning üllatavatki. Samuti tuli tõdeda, et meie pere suurim harakas ja koguja olen ma ise - seal oli ikka uskumatult palju kaste ja kotte minu erinevatest eluetappidest pärinevaga.
Enamuse viskasin kergendustundega minema, osa põletasin lausa ära. Ühtteist huvitavat leidsin, millesse lähiajal tõsisemalt süveneda ning mõned päris kallid asjad tulid ka ootamatutest kohtadest välja.
Kokkuvõttes oli see väga vabastav kogemus. Kergem on olla küll, aga mitte veel imekerge - üks garaaž jäi järgmiseks nädalavahetusekski..

Puhkus tuhapilve all

Praegu, neid ridu kirjutades, ei tea ma veel, kas unistused Itaaliast üldse tõeks saavad. Kogu Euroopa õhuruum suures osas suletud ning lennates ühest kohast teise jõuda on suhteliselt võimatu.
Ryanairi kodueleht teatab, et kõik lennud on tühistatud kuni esmaspäeval kella 13.00ni. Meie lend peaks väljuma 14.50..
Seisud siis sellised. Tuhapilves või ilma selleta, puhkusest püüan siiski maksimumi võtta, tulgu sellest või Läti ringreis.

Kevad, korvpall ja Itaalia-ootus

Väljas on tõeline kevad! Päike paistab ja päeval on juba väga mõnusalt soe. Eilse päeva märksõnad on kõik pealkirjas - seesama kevad, pildil olev korvpalli emotsioon ja järjest läheneva Itaalia reisi ootus hinges.

Ilm on ilus, Tarvas võitis ja reisini on jäänud vaid viis päeva - no mida veel tahta :)

Juurte juurde

Viimastel päevadel (ja ka öödel) olen agaralt tegelenud sugupuu koostamisega suurepärases veebikeskkonnas Geni.com . Tõesti on huvitav. Olen ka esivanemate jälgi ajanud vanades kirikuraamatutes. Oi, kui põnev on peale mitmetunniseid otsinguid jõuda leheküljeni, kus eesti, saksa või vene keeles kirjas mõne vanavanavanavanavanema sünd.
Ma arvan, et kõik inimesed jõuavad mingil hetkel oma elus eneseotsinguteni. Kes ma olen? Miks ma olen? Miks ma just selline olen? Vastuste saamiseks võib teha teste, lugeda astroloogilist sünnikaarti või analüüsida ennast muul moel. Kuid võib ka üles otsida oma juured, need, kellest põlvneme.
Hinge valik ei ole ju kunagi juhuslik. Seega vastus küsimusele "MIKS?" peitub suures osas ka meie sugupuudes.