Wednesday, March 31, 2010

Loomine on lihtne...


Enda tunnustamine loomise eest on keerulisem. Iga inimene loob päevast päeva. Loob mõtteid, tegusid, asju. Elu on loomine. Tihtilugu ei ole lihtsalt aega märgata. Liiga kiire on, et tunnustada ennast tehtu eest. Järjest rohkem võtan omaks mõtet, et on turvaline luua. Kõige tähtsam on enda suhtumine loomisesse ja loomingusse.

Monday, March 29, 2010

Kevad, kevad!

Lõpuks ometi tundsin esimest kevadesooja. See juhtus sel nädalavahetusel. Tegin jalutuskäigu päikeselises linnas ja PALAV oli. Eelkõige muidugi sellepärast, et selga sai pandud soe suusajope - nagu ikka juba viimased kolm kuud. Hiljem vaatasin, et sooja oli tervelt 10 kraadi!
Kevad mu aknalaual sai juba veidi varem alguse. 11. märtsil panin seemned mulda ja tänaseks on kõigis pottides juba pisikesed taimehakatised. Täpsemalt kajastan ma oma maitsetaimemajandust siin.

Wednesday, March 24, 2010

Without having a goal it's difficult to score

Mida teha, kui oled 30-aastane naisterahvas ja avastad järsku, et oled juba pikemat aega keskendunud täiesti valedele asjadele? Võib-olla need polegi üldises ja ühiskondlikus plaanis valed, kuid on valed sinu jaoks.
Viimasel ajal tunnen, et olen oma tähelepanu suunanud mingile mu enda ettekujutusele minust, mis ei pruugi tegelikult üldse olla see, kes ma sisimas olla tahan. Kisub keeruliseks? Ma tean.
Mis siis on see, millega ma praegu rahul ei ole? Tegelikult pole elul ju väga viga. Töö on korralik, elukoht ka, sõpru on, käin trennis ja tunnen elust mõnu. Aga ikkagi… No miks ei võiks mina olla normaalne inimene, kes ongi õnnelik, kui parasjagu midagi halvasti ei ole ja palju igatsetud stabiilsus on lõpuks ometi saavutatud? Miskipärast on nii, et alati kui endaga veidigi rahulolevaks muutun, hiilib kuskilt ligi rahutus ja hakkab vaevama – tahan olla, teha, tunda, näha midagi enamat kui see siin ja praegu.

Mõned varem tehtud valikud tunduvad praegu täiesti valedena. Samas, kahju on neile juba kulutatud ajast ja millegi pooleli jätmine tähendaks justkui jälle alla andmist. Tegelikult on peamine põhjus hoopis hirm teistele pettumust valmistada. Kuid kas see on piisav millegi jätkamiseks? Olen ise korduvalt kõigile rääkinud, et ennast tuleb ikka endaga võrrelda, mitte kellegi teise standarditega. Aga praegu tundub, et mu enda standardid ja maailmavaade on täiesti paigast ära.
Ehk on see kõik hoopis positiivne? Keegi on öelnud, et segadus eelneb selgusele.

Ostsin eile maailmakuulsa reklaamiguru Paul Ardeni raamatukese It's Not How Good You Are, It's How Good You Want To Be. Tagakaanelt võib lugeda, et tegemist on "taskupiibliga" andekaile, kuid mitte nii julgetele muutmaks mõeldamatu mõeldavaks ja võimatu võimalikuks. Üks sõnum seal oli mulle praeguses hetkes kui naelapea pihta (see ilutseb ka pealkirjas) - eesmärki omamata on raske skoorida. Nii lihtne see ongi (ja samas nii keeruline).

Thursday, March 18, 2010

Itaalia ehk puhkust oodates

Ma olen ära väsinud sellest pikast talvest ja ootan kannatamatult kevadet. Tahan tunda jälle õhus rohu lõhna ja nautida päikesepaistet. Lumi on mõnus, aga mingil hetkel sai seda liiga palju. Kuna Eestis ei paista kevadet veel kuskilt, plaanin aprilli lõpupoole talle vastu lennata - Itaaliasse, kaaslasteks kaks parimatest, keda tahta võiks. See saab olema fantastiline reis suurepärase toidu maale. See annab mulle võimaluse vaadata kaugelt eemalt oma siinsele elule ja teha mõtetes suurpuhastus.
Püüdes küll elada tänases päevas ja praeguses hetkes, ootan ma ometi seda minekut väga. Ootusaja aga sisustan meeldivate inimeste, väikeste rõõmude ja fantastiliste sündmustega. Elu on elamist väärt..

Wednesday, March 17, 2010

100 raamatut

USA programmis “The Big Read” pandi välja 100 raamatu nimekiri (märkides, et keskmine ameeriklane on lugenud neist vaid kuut). Märgi ära raamatud, mida oled lugenud/on pooleli.
1. Jane Austen “Uhkus ja eelarvamus”
2. J.R.R. Tolkieni Sõrmuste isanda triloogia
3. Charlotte Brontë “Jane Eyre”
4. J.K. Rowlingi Harry Potteri raamatud
5. Harper Lee “Tappa laulurästast”
6. Piibel
7. Emily Brontë “Vihurimäe”
8. George Orwell “1984″
9. Philip Pullman “Tema tumedad ained”
10. Charles Dickens “Suured lootused”
11. Louisa McAlcott “Väikesed naised”
12. Thomas Hardy “D’Urbervillide Tess”
13. Joseph Heller “Catch 22″
14. William Shakespeare’i kogutud teosed
15. Daphne Du Maurier “Rebecca”
16. J.R.R. Tolkien “Kääbik”
17. Sebastian Faulks “Linnulaul”
18. J.D. Salinger “Kuristik rukkis”
19. Audrey Niffenegger “Ajaränduri naine”
20. George Eliot “Middlemarch”
21. Margaret Mitchell “Tuulest viidud”
22. F. Scott Fitzgerald “Suur Gatsby”
23. Charles Dickens “Bleak House”
24. Lev Tolstoi “Sõda ja rahu”
25. Douglas Adams “Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas”‘
26. Evelyn Waugh “Tagasi Bridesheadi”
27.Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus”
28. John Steinbeck “Vihakobarad”
29. Lewis Carroll “Alice imedemaal”
30. Kenneth Grahame “Tuul pajuokstes”
31. Lev Tolstoi “Anna Karenina”
32. Charles Dickens “David Copperfield”
33. C.S. Lewise Narnia kroonikad
34. Jane Austen “Emma”
35. Jane Austen “Veenmine”
36. C.S. Lewis “Lõvi, nõid ja riidekapp”
37. Khaled Hosseini “The Kite Runner”
38. Louis De Bernieres “Kapten Corelli mandoliin”
39. Arthur Golden “Geiša memuaarid”
40. A.A. Milne “Karupoeg Puhh”
41. George Orwell “Loomade farm”
42. Dan Brown “Da Vinci kood”
43. Gabriel Garcia Marquez “Sada aastat üksildust”
44. John Irving “A Prayer for Owen Meaney”
45. Wilkie Collins “Naine valges”
46. L.M. Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne”
47. Thomas Hardy “Far From The Madding Crowd”
48. Margaret Atwood “Teenijanna lugu”
49. William Golding “Kärbeste jumal”
50. Ian McEwan “Lepitus”
51. Yann Martel “Life of Pi”
52. Frank Herbert “Düün”
53. Stella Gibbons “Cold Comfort Farm”
54. Jane Austen “Mõistus ja tunded”
55. Vikram Seth “A Suitable Boy”
56. Carlos Ruiz Zafon “Tuule vari”
57. Charles Dickens “Jutustus kahest linnast”
58. Aldous Huxley “Hea uus ilm”
59. Mark Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”
60. Gabriel Garcia Marquez “Armastus koolera ajal”
61. John Steinbeck “Hiirtest ja inimestest”
62. Vladimir Nabokov “Lolita”
63. Donna Tartt “Salajane ajalugu”
64. Alice Sebold “Minu armsad luud”
65. Alexandre Dumas “Krahv Monte Cristo”
66. Jack Kerouac “Teel”
67. Thomas Hardy “Jude the Obscure”
68. Helen Fielding “Bridget Jonesi päevik”
69. Salman Rushdie “Midnight’s Children”
70. Herman Melville “Moby Dick”
71. Charles Dickens “Oliver Twist”
72. Bram Stoker “Dracula”
73. Frances Hodgson Burnett “Salaaed”
74. Bill Bryson “Notes From A Small Island”
75. James Joyce “Ulysses”
76. Sylvia Plath “Klaaskuppel”
77. Arthur Ransome “Swallows and Amazons”
78. Emile Zola “Söekaevurid”
79. William Makepeace Thackeray “Edevuse laat”
80. A.S. Byatt “Possession”
81. Charles Dickens “Jõululaul”
82. David Mitchell “Pilveatlas”
83. Alice Walker “The Color Purple”
84. Kazuo Ishiguro “Päeva riismed”
85. Gustave Flaubert “Madame Bovary”
86. Rohinton Mistry “A Fine Balance”
87. E.B. White “Charlotte koob võrku”
88. Mitch Albom “Viis inimest, keda kohtad taevas”
89. Sir Arthur Conan Doyle’i Sherlock Holmesi lood
90. Enid Blyton “The Faraway Tree Collection”
91. Joseph Conrad “Pimeduse süda”
92. Antoine de Saint-Exupery “Väike prints”
93. Iain Banks “Herilasevabrik”
94. Richard Adams “Watership Down”
95. John Kennedy Toole “A Confederacy of Dunces”
96. Nevil Shute “A Town Like Alice”
97. Alexandre Dumas “Kolm musketäri”
98. William Shakespeare “Hamlet”
99. Roald Dahl “Charlie ja šokolaadivabrik”
100. Victor Hugo “Hüljatud”
Kokku mul siis loetud või parasjagu lugemisel 24 raamatut. Pole just palju, aga keskmise ameeriklasega võrdluses siiski mäekõrgune edu. Illustreerivaks pildiks valisin Carlos Ruiz Zafóni The Shadow of The Wind kaanepildi, kuna just see raamat on mul praegu teisel katsel käsil. Miks teisel? Ei teagi. Kunagi lugedes jäi asi venima ja ei saanud hooga ühest kohast üle. Nüüd venib üks teine koht, aga lugu on tegelikult haarav ja müstiline.
Loetutest on veel sügavama jälje jätnud kindlasti Donna Tartti Salajane ajalugu, mis miskipärast meie raamatulettidel soodushinnast hoolimata virnade viisi seisab. Ostke ja lugege! Täiesti fenomenaalne on ka Mark Haddoni Kentsakas lugu koeraga öisel ajal.
Meeldivaid lugemiselamusi :)

Nimekirja sain siit.

Monday, March 15, 2010

Ela täna!

Aegajalt tuleb endale lihtsaid tõdesid meenutada. Nii mõnedki viimasel ajal nähtud filmid ja loetud raamatud on minu jaoks sisaldanud ühte sõnumit - elada tuleb täna, siin ja praegu. Eile on minevik ja homme müsteerium. Praeguses hetkes tuleb olla kohal ja võtta sellest maksimum. Nautida saab ka lihtsalt olemist.
Teine küsimus on selles, et mida teha ja kuidas olla? Nii nagu süda soovib! Igaüks võib oma elu elada oma reeglite järgi. Kellelgi teisel pole õigust meid hukka mõista. Loeb see, mis tundub ühel või teisel hetkel hea ja teeb meid õnnelikuks.
Universaalset tõde ei ole olemas. On palju tõdesid - ka ühe inimese jaoks võivad need ajas muutuda. Kui sa TÄNA oled õnnelik, siis on kõik hästi!

* Ülal fotol olen õnnelik! On sõprade sünnipäevapidu.

Lähedusest

Osho tõlgenduses.

Lasin universumil endaga kõneleda Osho raamatu "Lähedus" abil. Võtsin raamatu suvalisest kohast lahti ja hakkasin sõnumit lugema. Oli jutt mehest, kellele ei meeldinud enda vari ja sammude kõla ning otsustas neist vabaneda. Lugesin huviga. Samal päeval olin just jaganud, et mitmed asjad on mul tegemata, olles täiusliku tulemuse saavutamise tahtes kinni. Raamat andis vastuse. Täiuslikkus on tulevikus, kuid tulevik jääb alati tulevikuks. Tuleb ennast omaks võtta just sellisena nagu ma PRAEGU olen. Ma olen täpselt selline nagu vaja, ainulaadne. Selle meeles pidamiseks on mul sobiv afirmatsioon - Mina olen tõeline pärl! Pärl ei pea tõestama, kui väärtuslik ta on, mida ja kui palju teha suudab.
Sain kinnituse uskumusele, et universum annab vastuse, kui vaid küsid.

Wednesday, March 10, 2010

Wishful thinking or thoughtful wishing...


... ehk siis soovunelmatest ja läbimõeldud soovidest.


Ma olen veendunud, et mõttel on jõud. Mõte võib olla positiivne või negatiivne. Paljalt mõtet mõlgutades ei juhtu siiski midagi. Mõttele tekkib jõud siis, kui suunata kogu oma energia selle mõtte realiseerimisse. Energia on neutraalne. Ei ole negatiivset energiat. Negatiivne saab olla üksnes mõte, millesse energia suunatud on. Miks ma kirjutan sellest nii puust ja punaselt? Iseenda jaoks. Elu koosneb lihtsatest asjadest, mis aja jooksul on keeruliseks mõeldud. Selleks, et elu lihtsamaks muuta, tuleb keeruline konstruktsioon algosadeks lammutada. Nii paljastub algne tõde. Minu jaoks on tõde see, et tuleb oma energia suunata positiivsesse mõtesse.

Mul on viimastel kuudel olnud palju isetäituvaid ennustusi. Olen mõelnud, et niikuinii juhtub see asi ja "oh üllatust", see juhtubki. Kõiki otsuseid teeme ju oma varasemaid kogemusi arvesse võttes, kui suure tõenäosusega juhtub nii või naa. Enamasti läheb ennustus täppi. Tõeline üllatus saabub siis, kui juhtub vastupidiselt oodatule. Kui keegi, kes tavaliselt lubab ja ei tee, teeb seda, mida lubab või see, kes alati teeb, mida lubab, ei tee seda. Üllatusteks ei saa kunagi valmis olla. Selle mõttega võib mängida, nagu lotovõidu ootusega, kuid kindlasti on see mingilgi määral ootamatu. Isegi juhul, kui oled seda varianti kaalunud. Panused on ju teisele variandile pandud.

Mis on loo moraal? Soovunelmad jäävadki soovunelmateks seni, kuni oma energiat nende elluviimiseks ei kasuta. Ja tuleb hoolikalt mõelda oma soovide sisule. Kas see, mida ma soovin, on ikka see, mida ma tahan? Kas see on kasulik mulle ja minu lähedastele? Isetäituvate ennustuste vältimiseks võtan pliiatsi ja paberi ning kirjutan oma tõelised soovid ja kaasnevad tagajärjed üles. Nii on meeles nende täitumiseks ise midagi ette võtta.

Tuesday, March 2, 2010

Ärritajad = äratajad

Viimasel ajal ma pidevalt ärritun asjade peale. See rahulikult elulainetes hulpiv mina on miskipärast sattunud küllaltki rahvarohkele rannale, kus üks või teine asi pidevalt häirima kipub. Milles asi?
Vahest olen ma tüdinud olemast kannatlik ja rahumeelne? Ehk on talv liiga pikale veninud? Testib ehk universum hoopis mu piire?
Kõik kolm võivad õiged olla, kuid panustan eelkõige viimasele.. Usun, et universum püüab mind üles raputada, mugavustsoonist välja lükata, mõtlema ja tegutsema sundida.
Kõik mu elus on justkui viimaks stabiilne ja joone peal - töö- ja elukoht, kool, materiaalne seis, suhted sõprade ja perega, hobid. Kõike parasjagu parajalt. Kuid samas pole ka arengut. Inimene on aga tulnud siia maailma just selleks, et õppida ja kasvada.
Mul on praegu avanenud võimalus korraldada Eestis üks koolitus, mida siin varem pole tehtud. Ma pean vaatama enda sisse ja leidma sealt usu ja tegutsemistahte, soovi ronida välja oma mugavuspiiridest ja hüpata rongile, sihtkoht teadmata. Jällegi - kas leian julgust?