Hakkasin eile lugema Anatoli Nekrassovi raamatut Lätted, mille kohe esimene peatükk ÕPETAJA mind väga sügavalt mõtlema pani ning pakkus vastuseid paljudele küsimustele."Õige õpetaja on see, kes õpetab jääma iseendaks ja avaldama Ennast." (Nekrassov, Lätted)
Nekrassov märgib ka, et õpetaja ei tohiks kunagi ennast keskpunkti asetada, kuna ta piirab sellega oma õpilaste vabadust.
Tegelikult oleme me kõik siin elus nii õpetajad kui õpilased. Kõik inimesed meie teel on tulnud nii meid õpetama kui ka meilt õppima. Alati on kõiges kaks poolt - andmine ja saamine.
Õpilase rollis olles ei tohiks aga kunagi olla kõigesööja. Igaüks peaks erinevate autoriteetidega kokku puutudes omandama selle, mis talle on oluline, mis on kooskõlas tema MINAga. Õpetaja ülesanne on innustada, avardada pilku.. kuid nägema ja kogema peame me ikka ise. Teise vigadest ei ole võimalik õppida, seda teab igaüks.
Siia ilma sündides teame me täpselt, mis on meie plaan ja eesmärk. Kui elu Maal haarab meid niivõrd endasse, et unustame oma sihid. Samal ajal läbime pidevalt õpinguid, mis ongi enda meenutamine.
Minu elus on olnud väga palju õpetajaid. Mõned neist on mulle andnud rohkem kui teised. Ka kõiki negatiivseid kogemusi tuleks väärtustada ning olla tänulik, kuna needki on õpetanud ennast meenutama.
TÄNAN KÕIKI!
No comments:
Post a Comment