Järjest selgemalt jõuab minuni arusaamine, et iga asi toimub just õigel ajal. Ma olen väga kärsitu tüüp - kohv peab olema serveeritud võimalikult kuumana, kõik minu soovid peavad täituma KOHE ja igasugune viivitus on tõeline piin. See ei tähenda, et ma hommikust õhtuni ringi sebin ja käed rüpes istuda ei oska. Minu mõte lendab ja fantaasia loob valguskiirusel ning see kompenseerib füüsilise maailma seatud piirangud. Sellest hoolimatu olen ma pettunud kui minu mõte mõistliku aja jooksul ei realiseeru.
Taipamise ahhaa efekt on mind palju kannatlikumaks (nii märterlik, ingliskeelne patience on palju rohkem tähendust kandev) ehk siis endaga koos olevamaks teinud. Ma mõistan, et see on aeg iseendaga ja iseendale olemiseks, tunnetamaks, et see mida ma soovin on tõepoolest SEE mida ma VAJAN. Ego pommitab oma oma tahtmistega pidevalt (tahan seda pluusi, seda sööki, sinna reisida, tahan teleka ees pikutada jne) ning tekitab müra, mille foonil vaimu vajadused võivad märkamatuks jääda. Kui võtta aeg ja keskenduda sellele, mis on tähtis oma elu eesmärgi taipamiseks ja täitmiseks, siis on elutee sirgem ja siledam.
Kohvi eelistan ma endiselt juua kuumalt, kuid soovide täitumiseks on ajaline nihe vajalik.
No comments:
Post a Comment