Eile möödus mul täpselt kuu parema käe murdmisest. Minu igapäevaellu on see toonud muutusi ja samas ei ole ka. Alguses väga kohmakast vasakust käest on saanud minu osav abiline kõiges.Olen avastanud, kuivõrd meie maailm on ikka üles ehitatud kahekäelistele inimestele - korgid, paelad, lukud, nõudepesu ning minu suurim väljakutse - juuksed.. Nüüd suudan neid vähemalt ise juba pesta, aga soengute tegemisest ei tasu rääkidagi - kammimine on maksimum.
Aga olen avastanud ka palju üllatavat. Arvutihiirega vasaku käega opereerimine on juba imelihtne. Veelgi lihtsam on kiirelt trükkimine, kuigi palju vigu lipsab sisse. Kõige suurem saavutus on aga vasaku käega meigi tegemine, mis õnnestub mul kohati isegi paremini, kui varasemalt paremaga.
Pere, sõbrad ja töökaaslased on olnud suureks abiks. Ilma nendeta ei oleks esimestel päevadel üldse hakkama saanud. Veel praegugi õmblevad nad mu nööpe ja lõikavad kanafilee tükkideks. Nendeta poleks teoks saanud ka Stockholmis Schibsted Sales Awards 2009 galal osalemine, mis on minu jaoks seni selle vasakukäelise perioodi tipphetk. Tänan teid kõiki!
Vasakule kallutatud elu on röövinud minult tantsimise ja klaverimängu, kuid samas kinkinud aega. Olen saanud rohkem olla nii iseendaga oma mõtetes kui ka sõpradega suheldes. Universum on andnud mulle puhkehetke.
Mida ma olen õppinud?
Eelkõige endaga kannatlik olemist ja kaaslaste toetuse olulisust - me pole siin maailmas üksi. Olen iseenda piire kombanud ja leidnud, et need venivad veelgi.
Tean nüüd, et miski ei seisa minu ja mu unistuse vahel, kui ma vaid otsustan midagi püüda. Ma olen proovinud ja kukkunud ja haiget saanud ja jalule tõusmas ja ma luban, et niipea, kui õppetund läbitud ja käsi jälle töökorras, olen ma lumelaual tagasi..
* Ülal pildil hetk Sales Awardsilt.
No comments:
Post a Comment